Kui infoturbe nõuete maailm oleks garderoob, siis: NIS2: “riietu ilmastikukindlalt” (ütleb kuidas, mitte mis brändi jope). KüTS: sama jope Eesti lõikega: lisab järelevalve ja riigispetsiifika. Esmased turvameetmed: “pane vähemalt kingad jalga, palun” miinimumtase. E-ITS: Eesti “standardraam”. ISO 27001: rahvusvaheline lavapääse: kõige rangem “näita dokumenteeritud infot” tase.

Kui oled viimastel kuudel infoturbe teemadega kokku puutunud, siis on tunne ilmselt selline: kõik räägivad NIS2-st, KüTS-ist, ISO 27001-st, E-ITS-ist… ja kuskil taustal vilksatavad veel esmased turvameetmed.

Tekib täiesti õigustatud küsimus: mida mul üldse päriselt vaja on, milline standard aluseks võtta?